Kas valame ka10-20 aasta pärast kõik betooni? Väheusutav, sest see ei ole lihtsalt mõistlik.

Üle maailma on aina enam hakatud mõtestama ja mõistma puidu rolli ehitise süsiniku jalajälje vähendajana ja igatpidi efektiivse ehitusmaterjalina. Põhjamaad on siin esirinnas, Eestil on kahjuks aga veel üsna pikk tee minna. Me peame aru saama, et metsa ja puidu roll on oluliselt suurem kui vaid süsiniku ladestamise keskus.

Arhitektidele on ammu teada ja selge, et puidu kasutamine ehitamisel on keskkonnasäästlik, sest see vähendab ehitusmaterjalide tootmiseks kuluva energia hulka. Näiteks betooni tootmisele kulub märkimiväärselt rohkem energiat. Puidu peamised omadused - kergus, tugevus ja hea väljanägemine - teevad sellest arhitektide jaoks ka inspireeriva ja tänapäevase materjali, mis on lisaks kasulik ehitise kasutajate tervisele.

Tänapäevases linnakeskkonnas muutuvad aina olulisemaks puidu looduslike omaduste kasutegurid, eriti selle kergus ja tugevus. Näiteks struktuurselt liimitud puitelemendid säilitavad puidule omase kerguse, kuid on samas eriti tugevad. Ehituseks toodetud puittalad on tugevuse poolest täiesti võrreldavad betoonist ja terasest alternatiividega.

Disainispetsialistid väärtustavad puitu kui eriti kiiret ja mitmekülgseid võimalusi pakkuvat ehitusmaterjali. Võrreldes betooniga on eriti märkimisväärne selle kergus. Tugevuse ja kaalu suhe on puidu puhul väga hea - seega pole ime, et disainirahvas sellest teiste ehitusmaterjalidega võrreldes eriti lugu peab. Puidu kergus toob kaasa selle, et materjali on sama tugevuse saavutamiseks vaja oluliselt vähem kui näiteks betoonist talade puhul.

Puidu kergus teeb sellest ka väga efektiivse materjali: mida kergemad on ehitise osad, seda vähem aega ja raha kulub nende transpordiks ja kokkupanekuks. Üheks heaks näiteks on Stockholmis asuv kaasaegne puitehitis vana turuhoone naabruses. Tegu on osaga piirkonna renoveerimisprojektist. Maja väliskesta püstitamine võttis tehases valmistatud osade abiga aega vaid viis nädalat. Kergete puittoodete kasutamine võimaldab kvaliteeti ohtu seadmata nii disaini- kui ehitustöid sujuvamaks ja kiiremaks muuta.

Puitmajad on süsinikusalvestajad, kuid peame arvestama, et ehitise süsinikneutraalsuse sisse arvestatakse aga muidugi ka ehitise kasutamise ajal tarbitav energia. Seda on ehitusmaterjalide väikese süsinikujalajäljega väga raske kompenseerida. Ometi on see siiski võimalik. Kui arvutada kokku hoone ehitamisel kasutatud puidu salvestatav süsinik ning lahutada sellest kasutamisel tekkiva energiakulu süsiniku jalajälg, saame vähemasti passiivmajade puhul tulemuseks tõenäoliselt mitmekümneaastase süsinikuneutraalsuse. See tähendab kokkuvõttes, et kliimamuutuse kontekstis on puidu kasutamisel energiamahukate materjalide asemel kindlasti positiivne mõju.

Puit pakub ehitise kasutajatele lisaks loodust säästva valiku tegemisele aga ka otseseid tervisehüvesid. Puitmaterjalidel võivad nimelt olla tervist parandavad omadused: järjest uued uuringud soovitavad puidu kasutamist suurendada näiteks haiglate ja teiste tervishoiuasutuste ehitamisel, sest puidust keskkonda seostatakse paremate ravitulemustega. Nii võivad patsiendid tervishoiuasutustes, mille ehitamisel on kasutatud puitu, tajuda valu kergemini ning taastuda kiiremini. Erinevalt mitmetest muudest looduslikest materjalidest saab puitu kasutada nii mehaanilistel kui esteetilistel eesmärkidel nii ehitise kandekonstruktsioonides, sisekujunduses kui mööblina.

Üle maailma on aina enam hakatud mõtestama ja mõistma puidu rolli ehitise süsiniku jalajälje vähendajana ja igatpidi efektiivse ehitusmaterjalina. Põhjamaad on siin esirinnas, Eestil on kahjuks aga veel üsna pikk tee minna. Me peame aru saama, et metsa ja puidu roll on oluliselt suurem kui vaid süsiniku ladestamise keskus.

Arhitektidele on ammu teada ja selge, et puidu kasutamine ehitamisel on keskkonnasäästlik, sest see vähendab ehitusmaterjalide tootmiseks kuluva energia hulka. Näiteks betooni tootmisele kulub märkimiväärselt rohkem energiat. Puidu peamised omadused - kergus, tugevus ja hea väljanägemine - teevad sellest arhitektide jaoks ka inspireeriva ja tänapäevase materjali, mis on lisaks kasulik ehitise kasutajate tervisele.

Tänapäevases linnakeskkonnas muutuvad aina olulisemaks puidu looduslike omaduste kasutegurid, eriti selle kergus ja tugevus. Näiteks struktuurselt liimitud puitelemendid säilitavad puidule omase kerguse, kuid on samas eriti tugevad. Ehituseks toodetud puittalad on tugevuse poolest täiesti võrreldavad betoonist ja terasest alternatiividega.

Disainispetsialistid väärtustavad puitu kui eriti kiiret ja mitmekülgseid võimalusi pakkuvat ehitusmaterjali. Võrreldes betooniga on eriti märkimisväärne selle kergus. Tugevuse ja kaalu suhe on puidu puhul väga hea - seega pole ime, et disainirahvas sellest teiste ehitusmaterjalidega võrreldes eriti lugu peab. Puidu kergus toob kaasa selle, et materjali on sama tugevuse saavutamiseks vaja oluliselt vähem kui näiteks betoonist talade puhul.

Puidu kergus teeb sellest ka väga efektiivse materjali: mida kergemad on ehitise osad, seda vähem aega ja raha kulub nende transpordiks ja kokkupanekuks. Üheks heaks näiteks on Stockholmis asuv kaasaegne puitehitis vana turuhoone naabruses. Tegu on osaga piirkonna renoveerimisprojektist. Maja väliskesta püstitamine võttis tehases valmistatud osade abiga aega vaid viis nädalat. Kergete puittoodete kasutamine võimaldab kvaliteeti ohtu seadmata nii disaini- kui ehitustöid sujuvamaks ja kiiremaks muuta.

Puitmajad on süsinikusalvestajad, kuid peame arvestama, et ehitise süsinikneutraalsuse sisse arvestatakse aga muidugi ka ehitise kasutamise ajal tarbitav energia. Seda on ehitusmaterjalide väikese süsinikujalajäljega väga raske kompenseerida. Ometi on see siiski võimalik. Kui arvutada kokku hoone ehitamisel kasutatud puidu salvestatav süsinik ning lahutada sellest kasutamisel tekkiva energiakulu süsiniku jalajälg, saame vähemasti passiivmajade puhul tulemuseks tõenäoliselt mitmekümneaastase süsinikuneutraalsuse. See tähendab kokkuvõttes, et kliimamuutuse kontekstis on puidu kasutamisel energiamahukate materjalide asemel kindlasti positiivne mõju.

Puit pakub ehitise kasutajatele lisaks loodust säästva valiku tegemisele aga ka otseseid tervisehüvesid. Puitmaterjalidel võivad nimelt olla tervist parandavad omadused: järjest uued uuringud soovitavad puidu kasutamist suurendada näiteks haiglate ja teiste tervishoiuasutuste ehitamisel, sest puidust keskkonda seostatakse paremate ravitulemustega. Nii võivad patsiendid tervishoiuasutustes, mille ehitamisel on kasutatud puitu, tajuda valu kergemini ning taastuda kiiremini. Erinevalt mitmetest muudest looduslikest materjalidest saab puitu kasutada nii mehaanilistel kui esteetilistel eesmärkidel nii ehitise kandekonstruktsioonides, sisekujunduses kui mööblina.

Kuidas me siis 10 aasta pärast Eestis ehitame? Ma usun ja loodan, et puidu osakaal ehitusmaterjalina kasvab oluliselt. Usun ja loodan, et asendame tellised, betooni ja muud mineraalsed materjalid puiduga ning tänu sellest võidavad nii ehitiste kasutajad kui meie keskkond, sest hoonete süsinikujalajälg väheneb oluliselt.